Sinu ostukorv
Kokku
0.00 €
Vaata ostukorvi
Elektriautod on muutumas üha populaarsemaks, kuid paljudel inimestel on endiselt küsimus, kas elektriautoga saab haagist vedada.
Otsustasime Tikis selles selgust luua ja tegime testi, et uurida, kuidas erinevad haagise tüübid ja koormused mõjutavad elektriauto energiakulu ja sõiduulatust.
Palju kõneainet pälvinud sõiduulatuse varjus on jäänud kõlama ka jutud sellest nagu ei suudaks elektrisõiduk haagist vedada. Eksperdid tõdevad, et algul see tõesti oligi nii, kuid tänaseks päevaks on need kartused alusetud.
Maksimaalne lubatud mass, mida järel vedada tohib, on kirjas sõiduki tehnilises passis. Samuti saab seda kontrollida näiteks Tiki veebilehel olevast kalkulaatorist.
Selleks et mõista, kuidas mõjutavad erinevad haagise tüübid auto elektrikulu ja sõiduulatust, viisime läbi testi elektriautoga BMW iX. Sel autol on võimekust enda järel vedada lausa 2500 kg koormat – seda on rohkem kui enamikul tavalistel linnamaasturitel.
Olgu ära mainitud, et elektrikulu mõõdetakse elektriautodel kilovatt-tundides saja kilomeetri kohta (kWh / 100 km). Näiteks kui auto elektrikulu on 20 kWh / 100 km, siis 80 kWh akupakiga auto sõiduulatus on ligi 400 km.
Testisime nii tüüpilistes linnaoludes kui maanteel ning selleks, et saada võimalikult täpne tulemus, läbisime trassi mõlemat pidi.
Testis kasutasime peamiselt Tiki enimmüüdud 3-meetrist haagist CP300-LH– seda nii koormaga kui ilma. Lisaks katsetasime, kuidas mõjutavad elektrikulu erinevad enimlevinud haagise katted. Etteruttavalt võib öelda, et haagise kattetüübil on aerodünaamilistel põhjustel elektrikulule suurem mõju kui veetaval raskusel või massil.
CP300-LH on tugev täiskeevisraamil kerghaagis, mis on valmistatud kõrgema täpsusklassiga laserlõigatud detailidest. Kasutatud on põhjamaistesse oludesse sobivat kuumtsingitud eripassiveeringuga lehtmetalli. See on reaalsetes tingimustes testitud ja testitulemustel korrosioonikindlam kui tavaline kuumtsingitud lehtmetall. Prime seeria sobib eelkõige koduomanikele, kellel on vaja vedada murutraktorit, ATV-d või ehitusmaterjali kodu remondiks.
Katse viisime läbi nii koormaga kui ka koormata. Katsetasime nii lahtist haagist, kui tendi ja plastkaanega haagist. Kõigil haagistel oli koormaks 425 kg. Nagu eelnevalt mainitud, sooritasime katse nii linnas kui ka maanteel.
Elektriauto käitumist testisime lisaks ka suure ja raske koormaga – autoveohaagisele paigutasime sõiduki Škoda Superb ning veose kogumass oli ligi 2400 kg. Just selle testiga tulid välja suuremad elektriauto head ja vead haagise vedamisel.
Elektriauto suur pöördemoment tegi raske koorma vedamise tunduvalt lihtsamaks võrreldes sisepõlemismootoriga autoga. Paigalt start ja kiirendamine oli muretu ning maanteel võis endale lubada isegi möödasõite. Samas mõjutas nii raske koorem oluliselt auto energiakulu – elektrit kulus kaks korda rohkem kui ilma haagiseta sõitnud autol.
Paigalt kiirendus oli ühtviisi hea vedades nii autoveohaagist kui kerghaagist koormaga või ilma. Linnaliikluses kellelegi jalgu ei jäädud ning maanteel sai ohutult ka teistest liiklejatest mööda sõita.
Keskmiselt suurenes haagise vedamisel elektriauto energiakulu 20–30%, mis sarnaneb sisepõlemismootoriga autole. Samas joonistub tulemustest üsna selgelt välja, et nii koormaga kui koormata kastihaagis on aerodünaamiline.
Lahtise haagise vedamisel tekivad tuulekotid, mis suurendavad energiakulu oluliselt. Kõige suurem mõju tuuletakistusele oli aga plastkaanel. Samas mängib plastkaane kasuks asjaolu, et see kaitseb haagises olevat veost kõige paremini.
Kokkuvõtteks tõdesime testi tulemuste põhjal, et elektriauto on täiesti võimeline vedama ka rasket haagist, siinkohal tuleb mängu ainult energiakulu suurus ning haagise eripärad. Lisa plussina tuli välja see, et elektriautoga on haagist isegi mugavam vedada.
